Ettevõtte ajalugu

Ettevõtte ajalugu algas ligi sada aastat tagasi, kui 15.04.1899.a. Carl ja Christian Lutheri eestvedamisel kinnitati AS Volta põhikiri. Koheselt alustati ostetud krundile hoonete ehitamist ning 05.01.1900 alustas ettevõte tööd. Tehas oli varustatud tolle hetke kõige kaasaegsema seadmestikuga ning Vene toormest valmistati elektrimootoreid ja generaatoreid Vene turule. Alalis- ja vahelduvvoolu generaatorite võimsusdiapasoon oli 1 - 330 hj.

1909.aastal ehitati Voltas Tallinna esimesele elektrijaamale kolm 250 hj. auruturbiini ja kolm 250 hj. ja 3kV vahelduvvoolugeneraatorit.

1910 aastal müüdi osa aktsiaid Peterburgi Diskonto ja Laenupangale, mille tulemusena saadi suuri riiklikke tellimusi raudtee ja sõjaliste ametkondade tarvis. 1913 aastal, kui alustas tööd AS Noblessneri laevatehas, valmistati Voltas ehitatavate allveelaevade kogu elektriseadmestik.

Pidevalt muudeti toodete nomenklatuuri ja kasvas kogutoodang. 1916 aastaks kasvas käive 5,5 miljoni rublani, ettevõttes töötas 860 töölist ja juhatuse asupaigaks sai Peterburg.

1917.a. suvel evakueeriti tehas Venemaale: töölised, tööpingid ja instrumendid Permi, muu vara Moskvasse ning tehas käivitus mõni aeg hiljem Uraalides Barantsinski asulas. Tallinnas seisis tehas tühjana ligi viis aastat. Eesti Vabariik kehtestas seejärel oma hoolduse ettevõttele ja andis 15 miljonit marka laenu seadmete muretsemiseks ja tootmise alustamiseks. Tolleaegse ettevõtte probleemideks olid katkenud sidemed Vene turuga ja Eesti siseturu olematu maht. Osa ruume renditi välja sellistele ettevõtetele nagu Parfümeeriatehas Feival, Sokolaadivabrik Kawe, Kalevivabrik Keila jne.

1939 aastal töötas ettevõttes 244 töölist, puudus seeriatootmine, valmistati tellimuste alusel elektrimootoreid, transformaatoreid, pumpasid, ventilaatoreid, kütteagregaate jne.

26. juuli 1940 tehas natsionaliseeriti.

1941.a. tehas demonteeriti ja saadeti Venemaale, suur osa seadmeid läks aga transportimisel koos laevadega põhja.

1947.a. tehas rekonstrueeriti trofeeseadmete alusel kiiresti ja viidi ettevõtte territooriumilt välja eelnimetatud Keila ja Kalev.

1960.a. alustati ühtse seeria elektrimootorite tootmist ja lõpetati generaatorite tootmine.

1963.a. valmistati 242000 elektrimootorit, 70000 väikemootorit, 190000 triikrauda, 2000 vahvliküpsetajat ja 6700 radiaatorit.

1980 aastate alguseks olid valminud kõik praegused tootmiskorpused

1989.a. ületas 132 ja 160 mm võllikõrgusega lühisrootoriga asünkroonmootorite tootmine

300000 tk. ning samaaegselt valmistati koos Türi Allikul pikneva tsehhiga ligi 70000 tk elektriradiaatoreid.

1990.a. alustati valutsehhi rekonstrueerimist: telliti tehniline dokumentatsioon, lammutati osa eelnevaid ehitusi ja telliti raudbetoondetaile. Finantseerimine lõppes koos N. Liidu lagunemisega ning maha jäid pooleliolevad ehitused.

1991 ja 1992.a. osutusid tehasele eriti keeruliseks, kuna Venemaa ettevõtetele tarniti kinnitatud tootmisplaanide alusel elektrimootoreid, kuid rahad nende eest jäid suuremas osas laekumata.

1992.a. lõpus kuulutati Eesti Erastamisagentuuri poolt välja esimest korda ettevõtte erastamine rahvusvahelisel erastamiskonkursil, kuid vaatamata suurele huvile ei tehtud ühtegi lõplikku ostupakkumist.

1993.a. lõpul erastati eraldi Türi Alliku tsehh Paides registreeritud aktsiaseltsile “MASI”.

1994.a. septembris sõlmiti Erastamisagentuuri ja Ravori Investeeringute AS vahel RAS Volta varade ja osade kohustuste ostu-müügileping.

1995 aasta alguses otsustas Eesti erastamisagentuur oma käskkirjaga likvideerida RAS Volta.

1996 aastaks maiks kooskõlastati Eesti Erastamisagentuuri, Riigi Maksuameti ja Ravori Investeeringute AS-i vahel lõplikult erastamislepinguga ettevõttele müüdud maksuvõlgade summa.

1997 aastal kustutati RAS Volta ettevõtteregistrist.

1998.a anti kõik kuni 1994 aastani kogutud RAS Volta korrastatud arhiividokumendid üle Eesti Riigiarhiivile

1998 aastal muutis Ravori Investeeringute AS oma ärinime Elektrimasinaehituse AS-iks

2000 aastaks täitis Elektrimasinaehituse AS kõik erastamislepinguga võetud kohustused Eesti Erastamisagentuuri ees ja sai vastava kinnituse.

2003 aasta alguseks lõpetati edukalt erastamiseelsete maksuvõlgade tasumine Riigi Maksuametile.

2003 aastal võitis Elektrimasinaehituse AS 1998. aastal alanud kaubamärgi VOLTA omandivaidluse AB Elektrolux-iga.

2003 aastal muutis Elektrimasinaehituse AS oma ärinime AS Volta-ks.

2003 aastal andis Det Norske Veritas AS Voltale kvaliteedijuhtimise sertifikaadi ISO 9001:2000

2004 aastal kinnitas Patendiamet kaubamärgi Volta registreeringud klassides 7 ja 9.

Majandustegevus

1994.a., pärast ettevõtte erastamist võttis juhatus suuna majandustegevuse effektiivsuse tõstmisele ja eraldas üksteisest erinevad tootmis- ja äriprojektid. Selleks moodustati esialgu seitse tütaraktsiaseltsi ettevõtte osakondade baasil. Pärast lühiajalist töötamist otsustati kaks nendest mitterahuldavate majandustulemuste tõttu likvideerida ja kolm ühendada emaettevõttega.

AS Volta-l on praegu kaks 80% osalusega tütarfirmat- Volta Energeetika OÜ ja Volta Kinnistute OÜ.

Lisaks sellele on Volta osanik Tallinna Äripangas.

1996 - 1999.a. viidi tootmises läbi järgmised suuremad projektid: 1. Ehitati välja uus elektrimootorite mähkimise tsehh (ca 600 m2 ) ja komplekteeriti see vajalike seadmetega (ca 160 ühikut) 2. Stantsimistsehhis valmistati ette pinnad vajalikele koosteseadmetele ja osteti lisaks kaks stantsimisliini. 3. Lõpetati energia- ja tööjõumahukate amortiseerunud automaatliinide kasutamine. 4. Renoveeriti hulk tootmisseadmed, sealhulgas kõik stantsimisliinid ja alumiiniumsurvevalumasinad. 5. Ehitati välja ruumid elektrimootorite remondi osakonnale.

Ettevõttes juhtimistöö ümberkorraldamiseks:

  1. Ehitati arvutivõrk 12 töökohaga
  2. Osteti ja juurutati uus lao ja raamatupidamisprogramm RV-Soft-ilt, mis on võimaldanud siduda tehase erinevate allüksuste töö ja aruandluse
  3. Juurutati uus töö arvestamise ja tasustamise süsteem, mis võimaldab määrata pidevalt tootmise üldkulusid.

Olulised daatumid ettevõtte ajaloos

Alessandro Volta 1745-1827 ehitas galvaanielemendi- Volta samba, Padova ülikooli professor 1815

15.04.1899 kinnitatud AS VOLTA põhikiri Carl ja Christian Luther elektrotehnikatööstuse arendamiseks Riia Kommertspank 12% aktsiatest Riia Kommertspanga üks omanikke Saksa AEG (Allgemaine Elektrizitäts Gesellschaft) põhikapital 1,5 milj. rubla; teisi aktsionäre: Girard, Rotermann, Rosen, Ingmann

1900 oli valmis juba peahoone 5.01.1900.a. alustati tööd Juhtis insener Konrad Schindler Svetsist.

1901.a. mai lõpetati projektijärgsed tööd ehitusel - territoorium ca 10 ha. Tehas varustatud väga kaasaegse Saksa seadmestikuga (esimene elektrivasar Eestis). Vene toormest tehti el. mootoreid Vene turu jaoks.

1901.a. 174 töölist 11 tundi tööpäev

1904.a. 264 töölist palk 30-35 rubla, (päts saia maksis siis 0.01 rbl.)

Alustati teiste Tallinna ettevõtete elektrifitseerimistöödega: Lutheri vineer ja mööbli vabrik, Dvigatel, Kärdla kalevivabrik, Türi paberivabrik.

1909.a. Alustati Tallinna elektrijaama ehitust

Valmistati alalis- ja vahelduvvoolu generaatoreid 1-330 hj. ja kuullaagritega vahelduvvoolu elektrimoooreid, suurimad olid ca 2000 hj generaaorid

1910. a. osa aktsiaid Peterburgi Diskonto ja Laenupangale. Saadi riiklikke tellimusi raudteede ja sõjaliste ametkondade tarvis.

1911 valmistati 2000 el. mootorit

1913 kahekordistus väljalase - väärtus 2100000 rbl ( ca 500 rbl/tk), valutoodetega varustas tehast 5 Tallinna ettevõtet ja tehas Riias.

1913 alustati oma valukoja ehitust.

1913 alustas tööd as Noblessneri laevatehas, mis valmistas allveelaevu, Volta tegi neile kõik el. seadmed.

Uus toodang -kahe ankruga alalisvoolu masinad, elektromagnetmuhv, tehases 14 inseneri ja 10 tehnikut.

1913 760 töölist

1914 860 töölist, juhatus kolis Peterburgi

1914 pidas AEG plaani varjatult osta 51% Volta aktsiatest.

1916 toodangut 5500000 rbl eest.

1916 a. valmistatui 600000 käsigranaati.

1917.a aktsiakapital ca. 5 milj. rbl.

1917 suvel evakueeriti tehas Venemaale: töölised, tööpingid ja instrumendid Permi, muu Moskvasse ja Petrogradi.

1925 üritati registreerida “Eesti Aktsiaselts Volta” - Martin Luther ja Karl Stark poolt - luba ei saadud.

Registreeriti Eesti Elektrimasinaehituse Aktsiaselts, mis 1936.a. nimetati Aktsiaselts Volta tehased, valmistati elektrimootoreid, transformaatoreid, elektripumpasid, ventilaatoreid, kütteagregaate. Ei tehtud seeriatootmist, vaid täideti individuaaltellimusi.

1939 a. töötas ettevõttes 244 töölist, keskmine palk 32 krooni, oskustööline 90 krooni, insenerid 400, juhataja 700 krooni kuus.

26 juuli 1940 tehas natsionaliseeriti - töölisest Artur Alust sai tehase direktor, paigale jäi vana administratsioon ja insener- tehniline personal, töölisi jäi ca 164 .

1941.a. tehas demonteeriti ja saadeti Venemaale. Osa seadmeid läks laevadega põhja, sõja ajal paiknesid tehase territooriumil hulgaliselt väikeettevõtteid.

1947.a. tehase rekonstrueerimine ja seadmepargi täiendamine viidi lõpule. Viidi välja Keila ja Kalev

1951 anti käiku esimene automaatliin võllide töötlemiseks.ja press automaat staatori ja rootorilehtede stantsimiseks.

1953 uus valutsehh

1956 survevalumasinad rootorite valamiseks.

1960 alustati nn. ühtse seeria mootorite tootmist, lõpetati generaatorite tootmine

1963 a. valmistati 242000 el mootorit, 70000 väikemootorit, 190000 triikrauda ja 2000 vahvliküpsetajat, 6700 el. radiaatorit

Uued admistratiivhooned ehitati 60 ndate lõpus koos kokillvalutsehhiga

1971 ladu

1972 labor ja garaazid

80-ndate alguseks olid välja ehitatud kõik olemasolevad tootmishooned.